Halli tuunika ostsin ma teise ringi poest. See polnud vabrikutoodang, vaid keegi oli selle ise meisterdanud. Materjal oli hea (venis), ja suurus paras, kuid midagi jäi nagu puudu.
Inspiratsiooni sain ühe ajakirja pildi pealt, kus pross oli tikitud sõlemustriga. Tegingi tuunika rinnale sõle, kuid setudele omaselt suure ja särava. Elasin omal ajal 7 aastat Setumaal ja selle kandi kombed said mulle armsaks :)
Tikkimise juures kasutasin hõbedasi ja musti pärleid.
LOVELY!
ReplyDelete